Üks hea nipp ebameeldivate ülesannetega toimetulekuks on need ära teha. Kohe. Esimese. Asjana. Tõenäoliselt tahad seda üht tüütut ülesannet/tegevust võimalikult kaugele lükata. Ka siis, kui tead, et see on sulle vajalik. Ka siis, kui suures pildis tahad selle ära teha. See on suure mõjuga ülesanne. See, mida tahad kõige vähem teha, on tõenäoliselt just see tegevus, mida vajad. Jõusaalis võib su kõige vihatum harjutus olla see, mille kallal tasub tööd teha. Kui harjutad ja tehnikat lihvid, saad selles paremaks. Peagi võib see sulle isegi meeldima hakata. Mulle on niimoodi nii mõnigi harjutus meeldima hakanud. Olen ebamugavuse eest silma kinni pigistanud, ära teinud ja ajaga paremaks saanud. Sama kehtib ka bikiini fitnessi poseerimise osa. Päriselt… ma vihkasin algul poseerimistunde. Nii palju valu ja pusimist! Nüüd olen aga ise tegelema hakanud ja üha mugavamaks see kõik muutub. Lähen lausa ise vahetevahel tantsustuudiosse peegli ette harjutama ja naudin! Pilt on iga päevaga parem. Kui vaatan näiteks aastatagust videot poseerimistunnist, mil alustasin, on muutus drastiline. Ma ei osanud mitte kui midagi. Praegugi tean, et õppida on palju, kuid üldpilt on kordades ilusam.
Areng toimub siis, kui millessegi oma energiat panustad. Areng toimub, kui edasilükatava ülesandega pihta hakkad.
See suur ülesanne on “konn, mis tuleb ära süüa”, kui viidata Mark Twaini tsitaadist inspireeritud õpetusele. Söö konn esimese asjana hommikul. See on limane. See on rõve. Kuid kui see on tehtud, on see tehtud. Ja sealt edasi on elu juba lihtsam: kõige kõrgema prioriteediga asi on tehtud. Nüüd võib elu alata.
Ära prokrastineeri selle ühe suure asjaga. Pane silmad kinni ja tee ära. Suck it up, buttercup! Su isiksus kasvab. Su järjepidevus kasvab. Su sihikindlus suureneb. 1% parem iga päevaga – nii jõuad sihile.
3 põhjust, miks sa pihta ei hakka
Prokrastineerimine on viivitav käitumine. Sõnastiku definitsiooni järgi edasilükkamine ilma nähtava põhjuseta. Tegelikult on sellel kõigel põhjus olemas. Tihti aga ei suuda me seda täpsemalt teadvustada. Põhjuseks, miks sa midagi ära ei tee, võib olla ebaselge motivatsioon, hirm või teadmiste puudumine.
Ebaselge motivatsioon
Kas sa tead, miks sa midagi teed? Tahtest, sunnist, automatismist? Küsi endalt, miks sa midagi suurt soovid. Küsi nii kaua, kuni sa vastusega rahule jääd. Esimeses vastuses ei pruugi kõige sügavam põhjus peituda. Kaeva endas ja leia tõeline põhjus. Kas see, mis sügavalt välja tuli, on su tõeline olemus?
Näide: küsin endalt, miks tegelen võistlusspordiga. Miks ma tahan võistelda? Sest soovin teha midagi, mis on raske ja seeläbi kasvada. Miks ma tahan kasvada? Sest ma tahan alati olla natukenegi parem kui varem. Miks ma tahan varasemast parem olla? Sest ma kardan peatuda. Miks ma kardan peatuda? Sest arvan, et kui peatun, siis toimub taandareng. Miks ma ei taha taandarengut? Sest tunnen end väärtuslikuna siis, kui arenen. Ja nii edasi. Ühel hetkel klikib see tõeline põhjus ära. Ja sellest ma kinni hoiangi. Iga kord, kui endas kahtlen, tuletan meelde selle tõelise põhjuse ja teen kõiki tegevusi, mida sel teekonnal liikumiseks vajan.
Hirm
Ma saan aru, et sa kardad. Suur asi, suur samm unistuste poole. Mida sa tegelikult kardad? Et sa ei oska, kukud läbi ja oled tagasi alguses? Aga sa õpid selles protsessis. Õpi väärtustama protsessi. Teekond ise on su auhind. Teekond on su sihtmärk. Pidev kasv.
Kardad, et pärast unistuse saavutamist pole enam kuhugi edasi liikuda? Protsessile ja pidevale enesearengule keskendudes leiad uued tipud, mida vallutada. See on mäeahelik, mitte üksik mägi. Kui jõuad mäe tippu, näed kaugemale. Näed ka neid mägesid, mis esimese taga peidus olid. Võibolla tuleb uuesti mõnest orust läbi jalutada ja korra all ära käia. Pole viga. Kui oled korra tippu roninud, on iga järgmine tipp lihtsam.
Teadmiste puudumine
Hakka pihta ja ülesanne rullub su ees lahti, pakkudes võimalikke lahendusi. Usalda, et õiged tööriistad, inimesed ja meetodid leiavad tee sinuni. Mina olen olemuselt pisut kärsitu, põnevil ja entusiastlik, nii et hakkan sageli üpris varakult pihta. Ometigi võid sa teadmiste puudumise tõttu viivitada ja oma elu edasi lükata. Siin on lahendus lihtne: kui tunnetad, et tead liiga vähe, veeda iga päev vähemalt 10 minutit sellesse teemasse kaevudes. Õpi juurde! Natukenegi. Ja siis hakka pihta. Kui oled juba teekonnale asunud, ei jää sul muud üle, kui juurde õppida. Vaid nii jääd ellu.
Kuidas sellest mittetahtmisest välja tulla?
Nipid, trikid, strateegiad… pane taimer käima, mõtle läbi konkreetsed sammud, tee ülesannet teatud kohas. Juhiseid on palju. Isegi nii palju, et on oht KUIDAS-küsimusele keskendudes tegemine kui selline ära unustada. Ka nippide-trikkide otsimine on edasilükkamise vorm. Sa ei pea enne alustamist 100% teadma, kuidas midagi teha. Hakka lihtsalt pihta. Küll protsess su ees lahti rullub.
Ei ole vaja uut imemoodust millegi tegemiseks. Tee! Ülemõtlemise aeg on läbi. Kui kord tegutsema hakkad, siis arvatavasti kulgeb kõik nagunii oodatust teisiti. Elu on selline. Milleks siis raisata aega samm-sammulise protsessi disainimisele? See kõigest väsitab sind. Lõputult sammude väljamõtlemine kulutab hinnalist tegutsemisenergiat ja lükkab reaalsust edasi. Nii paned sa oma elu pausile. Kas tahad elada kogu aeg pausinuppu all hoides? Või soovid sa tõeliselt elama hakata?
Lahendus on igav
Probleem ja lahendus on tegelikult samad = igavus. Eesootav ülesanne on mingis mõttes tüütu ja nii igav, et väldid igal juhul selle tegemist. Kõik muu tundub toredam. Isegi koristamine tundub toredam kui konkreetne ülesanne, mis sind tegelikult arengus edasi viiks. Tegevused, millega aega edasi viidad, on üldiselt meelelahutuslikumad ja atraktiivsed. Olgu selleks tähelepanu kõrvalejuhtijaks siis sotsiaalmeedia, Netflix või kassiga mängimine. Meelelahutusel ja puhkusel on elus oma osa, kuid neil ei tohi lasta su unistustest võitu saada. Vahel lihtsalt tuleb see ÜKS ASI ära teha. Ja KOHE.
Tunneta igavust
Ärategemiseks on vaja tulla fookusesse. Iseenda keskmesse. Ja selleks omakorda on vaja tekitada maksimaalne igavus, nii su tähelepanu ei kargleks sihitult mööda tuba ringi. Istu paigal ja ära tee mitte midagi. Luba igavusel tulla.
Ära peleta seda mingite tühjade tegevustega eemale. Ära haara telefoni järele. Las muu maailm olla, seal ei toimu su eemalolekul midagi olulist.
Ära hakka koristama. See kapitagune, mis praegu meelde tuli, saab ka järgmised 6 kuud tolmurullidega kenasti koos elatud. Kui see pole sind muul ajal häirinud, ära lase seda ka siis ligi, kui millegi tõeliselt olulisega tegeled.
Ära hakka isegi uusi paberile uusi eesmärke ja strateegiaid kirjutama. Isegi, kui su peas jookseb ringi sadu mõtteid, lase neil hetkel minna. Tegele selle 1 lohiseva asjaga. Kui see tehtud saab, on sul automaatselt ruumi ja aega ka kõige uue ja põnevaga rinda pista. Korista esmalt vana energia ära. Lõpeta see üks asi, mis on sul ammu juba kuklas tiksunud. Tee endaga rahu. Astu väike samm ja rõõmusta saavutatu üle.
Istu nii kaua igavuses, kuni selle edasilükatud asja ärategemine tundub juba parem kui niisama edasi istumine. Ja siis mine tee see ära! Ära asenda edasilükatud tegevust muu tiluliluga. Karista end igavusega. Oota, et tuleks tuju. Sest tujud on kontrollitavad. Ja motivatsioon on tuju. See on sinu kätes!
Olen ise selles igavuses istunud. See toimib. Päriselt. Kohati olen suurtele ülesannetele lähenedes isegi hakanud seda igavust otsima. Seda vaikust. Vaikust enne suurt tormi, mil kogu oma loovuse ülesandesse panen. Ja huh, küll on hea tunne, kui tehtud saab! Just siis tunnen end kõikvõimsana.
Kuidas ma sind aidata saan?
Fitnessimentorina aitan sind toitumise ja treeningute teekonnal. Samas kaevun sügavale sinu mõtteviisi ja elustiili üldiselt. Mind huvitab, miks sa midagi teed või tegemata jätad. Soovin aidata sul elustiili ehitamiseks vajalikke kasulikke tööriistu leida. Kui ülalkirjutatu sind kuidagigi kõnetas, siis tea, et mõtlen neist teemadest palju. Käsitlen neid nii podcastis “Fitnessijutud” kui ka sind personaalselt nõustades. Kui soovid minuga koostööd teha, loe fitnessimentorlusest lähemalt siit või pane kirja aega tasuta tutvumiskõnele.
