Tomat – puuvili, mis tahab hirmsasti köögivili olla

Piklikud, ümarad, suured, väikesed, punased, kollased, rohelised, lillad… tomatist on nii palju erinevaid variatsioone. Ka poes on valik korralik. Võid haarata suhteliselt maitsetu, “keskmise” tomati või nautida kirsstomatite hõrku kontsentreeritud maitset. Võid ampsata eriti mahlast ja seemnerikast tomatit või liharikast härjasüdant. Ja ära unusta pikantseid päikesekuivatatud tomateid! Väikses koguses annavad need igale toidule hulganisti maitset juurde. Kuna tomatist on saanud ka minu toidulaua suur lemmik (ja kord nädalas valmib rõdul mu üksikul taimekesel ka üks pisike tomatike), siis pühendan podcasti “Amps!” 5. episoodi just talle.

Millise puu otsas tomat kasvab?

Kohtleme tomatit nagu täieõiguslikku köögivilja, sumades seda igasugustesse soolastesse toitudesse. Nii ongi hea, sest see tõepoolest sobib igale poole ja on ääretult kasulik. Samas aga on huvitav mainida, et botaaniliste terminite mõistes on tegu aga hoopis puuviljaga. Nimelt kasvavad tomativiljad õitest ning nende sees on seemned. Puuvili! Olgu tomatiga, nagu on, nautida tasub seda igatahes.

Mida kasulikku tomat sisaldab?

Mina tomatiga

Peamiselt on tomat tuntud suure lükopeenisisalduse poolest, millest tuleneb ka selle punane värv (ja enamik tomateid on punased, tuleta kasvõi “Ketšupivampiiride” multikat meelde, kus nad vere asemel tomatimahla kaanisid). Isegi uuringud on näidanud, et lükopeen aitab vähendada eesnäärmevähi riski ning juba tekkinud vähi levikut ka pidurdada. Samuti on see kasulik aine rinnavähi ennetuseks. Lisaks alandab lükopeen kolesteroolitaset, tugevdab veresoonte seinu, kaitseb silmi ja nahka ning tõstab immuunsust. Kas teadsid aga, et parim viis lükopeeni tarbimiseks on tomateid kuumutada? Nimelt suureneb lükopeenitase tomatites kuumutamise toimel ligi 5-6 korda.

Tomatis sisalduv kaalium, mis on ka südamele kasulik mineraal, aitab kehal liigsest veest vabaneda. Ka tomatis leiduv glutatioon viib rasvlahustuvaid toksiine välja. Seega on tomat väga hea keha puhastaja! Siinjuures tasub aga tomateid hoolega valida. Nimelt kuulub see ka “dirty dozeni” nimekirja ehk nimistusse 12 enim pritsitud toiduainest (esikohal on näiteks maasikad). Seda nimekirja uuendatakse igal aastal ja pannakse kokku USA-s mõõtmiste tulemusena – vaadataksegi, kui palju mingites toiduainetes mürkide jääke on. Kui palju see Eestile kohaldub? Eks seal mingi tõde on, sest kui tomat vajab kaitset kahjurite eest mujal maailmas, on see tõenäosus suur ka Eestis. Kui sa ise tomatit ei kasvata, siis pese igatahes korralikult puhtaks! Nii saad ikka kehapuhastuse, mitte mürgituse.

Tomatis leidub hulgaliselt veel C- ja E-vitamiini ja beetakaroteeni. Ka kõik need ained toetavad südame tervist. Kui oled varasemaid podcastide osi porgandist ja bataadist kuulanud (või siit blogist postitusi lugenud), siis tead, et beetakaroteen on ka nahale hea ja eriti vajalik päevitamise hooajal.

Kuidas tomatit süüa?

Toorena sobib tomat imehästi igasugustesse salatitesse ja ka niisama võileiva peale. Mulle meeldib kirsstomateid ka lihtsalt vahepalaks nosida. Kui hakid toore tomati aga väikesteks tükkideks, segad sibula, laimimahla ja tšillihelvestega, saad imelise salsa.

Kuna kuumutatuna on tomat kordades kasulikum, siis tasub tomatikaste menüüsse võtta. Tee kasvõi ise üks eriti hea variant valmis, kuhu suhkrut ei lisa, aga ürtide (basiilik, tüümian, pune sobivad imeliselt) näol maitset küll. Poes müüdavad tomatipüreed sisaldavad sageli suhkrut ja igasugu muid lisaaineid, mis maitset pigem paremaks ei muuda, aga koormavad su keha. Sestap jagan ka allpool üht tomatikastme retsepti. Neil päevadel, mil enda tehtud kastet käepärast pole, kasutan sellist tomatipüreed, mis ongi 100% püree. Või kus on 99% tomatit ja 1% soola. Suhkruseid püreesid ei osta.

Tomatipüreed saab kasutada nii pitsakattena kui ka igal pool muudes roogades kastmena. Mina näiteks jahukastet ei tarbigi. Kasutan karripastat ja tomatipüreed. Kuna minu toidud on köögiviljarikkad, tuleb ka neist vedelikku, nii et palju kastet pole nagunii vaja. Mina arvan, et tomatipüree on kastmena lihtsalt imeline! Mõnda pastarooga lisan veel lusikatäie lahjat toorjuustu, mis tagab kreemja tulemuse.

Kuumutatuna saab tomatit imeliselt ka grillida või ahju röstida. Vanasti oli üks mu lemmikuid kiireid õhtusööke selline: gruusia leib (tegelikult on see sai, eks…) Puri või Sothi tükkideks lõigatud, peale niristatud oliiviõli, rebitud mozzarella, suur hunnik kirsstomateid. Kujutad ette, kui imeliseks see ahju küpses? Hetkel on mul sellest alles jäänud vaid tomatid. Viskan need õhufritüüri ja saan imelised grilltomatid. Mul päriselt ka isutab nende järele ja võingi pool kilo küpseid kirsstomateid ära süüa.

Tomatimahl? Jah, miks ka mitte? Ühes klaasis tomatimahlas on päris palju C-vitamiini, aga lisaks ka K-, B1-, B2-, B3-, B5- ja B6-vitamiinid ning mineraalidest kaalium, mangaan ja raud. Lihtne ju kogu see vitamiinikokteil endale sisse juua!

Retseptid

Tomatikaste

TomatikasteKodune tomatikaste sisaldab alati parimaid koostisosi, sest saad igasugused kahtlased lisaained, sealhulgas suhkru välja jätta. Erinevad ürdid nagu basiilik ja tüümian tagavad mõnusa hõrgu maitse. Varu kastet valmistades pisut aega, sest parima maitse saavutab see pikalt madalal tulel kuumutades. Itaalias tehakse seda ju terve päev otsa ja usun, et itaalia tomatikastme kuulsusele ei vaidle vastu keegi!

Koostisosad:

  • 1,5 kg tomatit
  • 1 suur sibul
  • 3 küüslauguküünt
  • peotäis basiilikut
  • näpuotsatäis tšillihelbeid
  • meresoola

Lõika tomatid neljaks. Haki sibul ja küüslauk. Viska kõik köögiviljad, basiilik ja tšillihelbed suurde potti. Lase korraks keema ja sega pidevalt, et tomat põhja kinni ei jääks. Mingil hetkel hakkavad tomatid lagunema ja palju vedelikku välja ajama. Ära viska midagi ära, aga lase vedelikul aurustuda. Kui segu on keema läinud, alanda kuumust ja lase mõõdukal kuumusel pool tundi podiseda, kuni enamik vedelikust aurustub. Purusta segu saumiksriga ühtlaseks. Maitsesta soolaga. Lase maha jahtuda ja pane purkidesse või karpidesse. Tarvita nädala jooksul, sest ühtki säilitusainet see tomatipüree ei sisalda.

Päikesekuivatatud tomatitega oamääre

Tomati-oamäärePäikesekuivatatud tomatid annavad sellele valgurikkale määrdele meeldiva pikantse maitse. Vali sellised tomatid, kus on minimaalselt lisaaineid ja väldi suhkruga variante. Seda määret võid panna galettidele, võileivale või kastmeks ka igasugu roogadesse sisse segada (näiteks suure hulga köögiviljade ja kanaga koos pannil).

  • 2 spl päikesekuivatatud tomateid
  • 1 purk konservube

Nõruta oad, loputa külma veega, kuni vesi enam vahtu ei lähe. Nõruta tomatid liigsest õlist. Sega kokku ja püreesta saumiksriga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa natuke soola. Üldiselt ei peaks selle järele vajadust olema, sest tomatid on ise juba üpris soolased.

Podcasti 5. episood

Podcasti tomatist saad kuulata mitmes keskkonnas, lingid leiad siit:

Või kuula siinsamas!

1 thought on “Tomat – puuvili, mis tahab hirmsasti köögivili olla”

  1. Pingback: Baklažaan - Siljatoit.ee

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.