Paprika – krõmpsuv maiuspala

Paprika on minu menüüs esindatud aastaringselt, sest mulle tõepoolest meeldib selle maitse. See annab toorena tooni salatites (väga palju erinevaid värve) ning on ka vokiroogades üks mu lemmikuid köögivilju. Hiljuti avastasin, et kui paprika suuremateks tükkideks lõigata ja siis praadida või küpsetada, tuleb maitse eriti intensiivselt esile. Ei ole vaja alati pisikesi kuubikuid lõikuda, vahel toimivad suuremad tükid paremini.

Mida kasulikku paprika sisaldab?

Köögiviljade seas on paprika hea C-vitamiini allikas. See vitamiin tagab tugevama kollageeni moodustamise ja seega ka elastsema naha, liigesed ja kõõlused. Beetakaroteeni, C-vitamiini, luteiini ja zeaksantiini kombo paprikas kaitseb silma kataratki ja nägemiskao eest.

Kuumutades väheneb roheliste paprikate C-vitamiini sisaldus, aga suureneb beetakaroteeni hulk. Punase paprika puhul on vastupidine efekt: kuumutades C-vitamiini sisaldus suureneb ja beetakaroteen väheneb

Antioksüdandid kapsantiin, kvertsetiin, luteoliin ja beetakaroteen takistavad ka kolesterooli oksüdatsiooni, mis omakorda vähendab vabade radikaalide tekitatud kahjustusi südamele ja veresoonkonnale. See omakorda vähendab trombide ja insuldi ohtu. Punases paprikas leiduv beeta-krüptoksantiin võib aidata eelsoodumusega inimestel ka kopsuvähi riski vähendada. Punane paprika ongi toitainerikkam kui näiteks roheline, sest sisaldab lükupeeni, mis on mitme erineva vähi vastu.

Kuidas paprikat süüa?

Kõige paremini säilivad kasulikud omadused toores paprikas. Lõika ribadeks ja kasta hummuse, salsa või muu dipi sisse. Haki kuubikuteks ja kasuta salatites. Paprikaid on nende kuju tõttu väga hea ka täita: uurista seemned välja ja täida hakkliha, riisi ja köögiviljadega. Pane kõige peale natuke riivjuustu ja küpseta ahjus.

Retseptid

Retseptides on paprika seekord ära peidetud ja kuumutatud.

Kanamaksapasteet paprika, porgandi ja sibulaga

Pasteedi idee kummitas mind juba pikemat aega. Ostsingi paki kanamaksa ja hakkasin leiutama. Soovisin, et pasteet sisaldaks ka palju köögivilja. Nii see paprika, porgandid ja punane sibul sinna jõudsidki. Parema konsistentsi nimel läks sisse ka 100 grammi võid nagu pasteedis ikka. Samas pole tegu väga rasvase pasteediga, 100 grammi annab 136 kcal, 9 grammi rasva, 8,7 grammi valku ja 5,2 grammi süsivesikuid.

PasteetKoostisosad:

  • 100 grammi võid
  • 100 g punast sibulat (üks suurem)
  • 220 g porgandit (3 tükki)
  • 220 g paprikat (1 suurem)
  • 500 g broilerimaksa (1 pakk)
  • soola, pipart

Haki sibul. Viska kuumale pannile võikamakas, lase sulada. Prae võis sibulat ja maksa (see on juba päris parajate tükkidena), kuni need kergelt pruunistuvad. Haki porgand ja paprika väiksemateks tükkideks, lisa pannile. Kalla peale nii palju vett, et köögiviljad on kaetud. Alanda kuumust mõõdukale ja jäta podisema, kuniks köögiviljad on pehmed ja maks läbi küpsenud. Püreesta saumiksriga või köögikombainis (ma tegin otse panni peal). Maitsesta soola ja pipraga. Lase pasteedil maha jahtuda ja pane külma. Kui või ära tahkub, ongi pasteet valmis. Naudi näiteks sepikuga.

Röstitud paprika-tomatisupp

Röstitud paprikal on eriti mõnus mekk. Saad paprika kiirelt ahjus või õhufritüüris röstida. Koor muutub mustaks, aga sellest ei tasu heituda, sest sa eemaldad selle.

 

Koostisosad:

  • 2 paprikat
  • 1 punane sibul
  • 1 purk purustatud tomateid (400 g)
  • oliiviõli
  • soola-pipart

Eemalda seemned ja lõika paprikad neljaks. Koori sibul ja lõika samuti neljaks. Aseta paprika ja sibul ahjuvormi ja rösti 180 kraadi juures, kuni nahk tõmbub paprikatel mustaks. Sibulatükid võid paprika alla ära peita. Lase natuke jahtuda. Kui paprikad on juba piisavalt jahtunud, et saad neid puudutada, eemalda must koor. Pane sibul ja paprika koos tomatiga potti ja püreesta saumiksriga. Lase korraks keema. Maitsesta soola ja pipraga.

 

 

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.