Kurk – enamat kui hunnik vett

Podcasti “Amps!” 7. episood surfab edasi köögiviljade lainel. Praegu võistlusdieedil olles on minu menüüs köögiviljadel eriti suur rõhk. Need on lahjad, aga maitsvad ning võimaldavad mul visuaalselt jätkuvalt suuri portsjoneid süüa. Erinevaid toitumispüramiide vaadates võiks köögiviljad muidugi igaühe menüüs aukohal olla, eks. Kurk on tuntud peamiselt oma suure veesisalduse tõttu, aga tegelikult on selles köögiviljas palju enamatki. Ausalt öeldes arvasin ka mina, et eks kurk mingi veejulla on, mis muud. Kui teemat lähemalt uurima asusin, taipasin, et kurk on palju imelisem, kui arvatagi oskasin. Läksin poodi ja ostsin endale ühe pika kurgi. Sõin ära. Süümepiinadeta. Need mõned kalorid läksid äppi kirja ka, kuna iga gramm arvel, aga seda kõike oli tõesti vähe. Jah, kurki võib järada ka täitsa niisama. Sobib ka enamaks kui hapendamiseks (minu lemmik).

Kurk – tuntud juba Roomas

Rooma keiser Tiberius oli näiteks niivõrd suur kurgifänn, et pidi seda absoluutselt iga päev saama. Sestap tuli ka tema aednikel nutikust üles näidata. Nii kasutasidki nad moodsaid kasvuhoonete tehnoloogiaid, et ikka rohkem ja maitsvaimaid kurke kasvatada. Loodan, et kellelgi ebaõnnestunud kurgisaagi pärast harva pead maha ei võetud!

Mida kasulikku kurk sisaldab?

Muidugi sisaldab kurk palju vett. Kui oled kunagi kurki söönud, oled seda vast isegi tähele pannud. Tänu suurele veesisaldusele on kurk tuntud kui jahutav toiduaine, mis on iseäranis vajalik kuumal suvepäeval. Selles vedelikus on ka mitmeid elektrolüüte, vitamiine ja hea biosaadavusega (kergelt imenduvaid) mineraale. Veega seoses tasub teada sedagi, et kurgis leiduv kofeiinhape paneb kehas vedelikud liikuma ja viib välja üleliigse vee. Seega on kurk hea abiline, kui soovid kehas turseid alandada. Kurgis on ka seedeensüüme (näiteks erepsiin), mis aitavad valke lõhustada (pigem raskemalt seeditavad ained), võitlevad parasiitide vastu ja puhastavad soolestikku. Ma ei tea, kas kurgile aasta soolestiku sõbra tiitlit päris anda saab, aga kasutegureid on tõepoolest mitmeid.

Taimsed steroolid kurgis alandavad omakorda kolesteroolitaset. Võimsad antioksüdandid, fütoöstrogeenid, vähendavad nii südamehaiguste kui mitmete vähiliikide (rinna, eesnäärme, emaka ja munasarja) riski.

Kuidas kurki süüa?

Lihtne ja loogiline: näri toorelt. Näiteks vahepalana. Kuna see on väga lahja, siis võibolla tahad ka peotäie pähkleid kõrvale võtta, et ka natuke rasva ja valku saada. Kõigile ei pruugi nii vesine vahepala sobida. Mulle hetkel täitsa sobib, kui vahepalaks on üks pikk kurk, aga olen võistlusdieedil ka ning sööngi pisut kummalisemalt.

Kurk on levinud koostisosa ka erinevates salatites. Samas tahaks ma alati nutta, kui näen, kuidas mõnes toidukohas salatit koheldakse… Sageli on taldrikul imeliselt küpsetatud liha, tõeliselt mahlane ja hästi maitsestatud… ja siis on kõrval paar õnnetut tomati- ja kurgiviilu. Kui inimese kokkupuude salati ja kurgiga ongi nii kesine ja igav, polegi ime, kui köögiviljad huvi ei paku. Vahel on vaja köögivilju pisut järele aidata ja maitset jurude anda! Eriti kehtib see neutraalse kurgi puhul, mis lööbki särama siis, kui talle maitset anda. Mina olen näiteks väga suur hapukurgi fänn. Lihtsalt geniaalne toit: lahja, maitsev, kasulikke piimhappebaktereid täis (tekivad hapendamise protsessis). Kui ma ise kiirkurke teen, siis ei pane ma ealeski sinna suhkrut. Saab väga mõnusad ja hapukad-soolakad kurgid niisamagi. Vaata retsepti ja õpetust sellest postitusest natuke altpoolt!

Kurk sobib igasugustesse dipikastmetesse. Näiteks võid kurgi riivida ja segada kreeka jogurti, peenestatud küüslaugu, sidrunimahla, oliiviõli ja piparmündiga – tulemuseks tzatziki. Kui valid rasvavaesema jogurti, saad seda ka rohkem tarbida (muidugi võid kasutada rasvasemat jogurtit, kui su üldine menüü on rasvavaesem – oluline on suur pilt ja tasakaal). Idamaiste vürtside ja jogurtiga saad kurgist aga india raita. Mõlemad kõlavad nagu väga ägedad dipikastmed, kuhu paprikaribasid või lillkapsast kasta.

Suur veesisaldus viitab, et kurk on imeline kaaslane ka smuutides või omaette mahlana. Kurk sobib võrratult värskendavatesse smuutidesse. Kombineeri seda näiteks spinati, rohelise õuna (või valge klaariga), piparmündi ja pirniga. Tundub, et kõiksugu rohelist värvi viljad võiksid kurgiga sobida. Või on sul mõni muu põnev kurgismuuti retsept välja pakkuda? Kui jah, kirjuta sellest kommentaaridesse!

Mida iganes sa kurgiga aga teed, söö seda koos koorega. Olen varemgi maininud, et köögi- ja puuviljade puhul on oluline nende värvipigment, sest need on ka konkreetsed fütotoitained. Kurgi roheline on näiteks klorofüll. Koores leidub ka mõrusid kemikaale, mis seedimist toetavad.

Retseptid

Kiired hapukurgid

Mingit variatsiooni kiiretest hapukurkidest olen teinud juba aastaid. Kunagi arvasin, et hapukurke saab ainult nii teha, kui kuskil suures potis mingi vedelik kokku keeta, kurgid maitsetaimedega kihiti purki laduda, vedelikuga üle valada, purgid kaanetada, purke tagurpidi hoida… Nägin kõrvalt, kuidas vanaema hapukurke tegi. Ja nii tehaksegi, kui tahad neid talveks saada. Mul selleks aga kannatust ei jätku, nii et teen selliseid kurke, mis järgmisel päeval juba söögiks lähevad ja mõne päevaga ka otsa saavad. Mina kurkidele suhkrut ei lisa. Ei taha. Pealegi mul polegi üldiselt kodus suhkrut. Need kurgid jätan mõneks ajaks kausiga kapi peale, et mingid piimhappebakterid seal elama ja tegutsema asuks. Hiljem hoian külmkapis ja krõmpsutan mõnuga.

Koostisosad:

  • kurgid
  • küüslauguküüned
  • tilli
  • 30% äädikat
  • soola

Mulle meeldib, kui kurgid on juba söögivalmis ribadeks lõigatud. Kui oled sama meelt, lõika kurgid esmalt pikkupidi neljaks. Nii on ka rohkem pinda, mille kaudu maitsed kurgi sisse imenduda saavad. Kogused on mul suhteliselt tunde järgi. Ma ei mõõda ega kaalu, kui kurke teen.

Pane kurgid suurde kaussi. Aja nii palju vett keema, et sellest piisaks kurkide katmiseks. Lisa supilusikatäis äädikat ja supilusikatäis soola. Haki küüslauguküüned õhemateks viiludeks. Aseta küüslauguküüned ja tillioksad kaussi kurkide vahele. Kalla peale kuum äädika-soolalahus. Jäta vähemalt üleöö toatemperatuurile seisma, et käärimisprotsess saaks alata. Edaspidi võid neid külmkapis hoida. Need muutuvad iga päevaga aina hapumaks.

Jogurtiga dipikaste

DipikasteLahjad dipikastmed on mu lemmikud, kuna annavad vähe kaloreid, aga palju maitset. Seda seepärast, et maitse saad ju ise ürtidega paika timmida. Olen aus: ma naudin ja armastan toitu. Ma tahan, et mu toit oleks maitsev. Suure nautlemisega võtaks ma aga metsikult kaalus juurde ja otsin alati lahjemaid ja suhkruvabasid nutikaid alternatiive.

Koostisosad:

  • pool kurki
  • 1 küüslauguküüs
  • 100 g kreeka jogurtit
  • 1 tl laimimahla
  • münti
  • soola

Riivi kurk jämeda riiviga. Haki küüslauk peeneks. Sega kokku kurk, küüslauk, jogurt, laimimahl ja hakitud münt. Maitsesta soolaga. Võid kasta sellesse köögiviljakange või krõpse. Võid selle ka riisigalettidele määrida.

Värskendav kurgismuuti

KurgismuutiKurk sobib kokku teiste roheliste köögi- ja puuviljadega. Lisa veel tsipake münti ja tulemuseks ongi mõnus värskendav smuuti. Mina kasutasin ka avokaadot, et lõpptulemus liiga vesine ei jääks. Avokaado monoküllastumata (oomega-9) rasvhapped on eriti kasulikud nahale ja tugevdavad üldiselt tervist.

Koostisosad:

  • 1 pikk kurk
  • 1 avokaado
  • 1 suur pirn
  • peotäis münti
  • vett

Viska kõik koostisosad blenderisse ja püreesta. Lisa nii palju vett, kui sinu soovitud konsistentsi saavutamiseks vaja on. Kurk on ise küll vesine, aga pisut läheb juurde vaja. Sellest kogusest saab kaks suurt klaasi (umbes liiter smuutit), aga täpsem kogus sõltub ka sellest, kui palju vett kasutad.

Podcasti 7. episood

Podcasti kurgist saad kuulata mitmes keskkonnas, lingid leiad siit:

Või kuula siinsamas!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga