Jätkan podcasti ja temaatilisi postitusi köögiviljade lainel. Ka toitumispüramiidi ja taldrikureegleid piiludes peaks ju ometigi selge olema, et köögiviljad on tervisliku toitumise oluline alustala. Sestap uitan veel pikalt just nimelt köögiviljade maailmas. Näitan, kui palju erinevaid vilju seal tegelikult on ja mida kõike maitsvat neist valmistada saab. Mõtle kasvõi sellele, kui palju erinevaid värve köögiviljade seast leiab! Seekord võtan ette võimsa tooni, lilla ja kirjutan baklažaanist. Olen juba siin-seal maininud, et just nimelt lillad köögi- ja puuviljad (ja marjad) on kõige võimsamad toidud. Nimelt esindab iga värvipigment ka teatud fütotoitaineid ehk kasulikke ühendeid. Seepärast tasub süüa võimalikult värviliselt ja mitmekülgselt. Nii saad kõige laiema valiku toitaineid.
Pommu, munataim, baklažaan – kuidas seda jullat nimetama peaks?
Olgugi et poelettidel leiab ka toortõlget inglise keelest (“eggplant”), siis tegelikult pole “munataim” õige nimetus. ÕS soovitab seda tumedat vilja nimetada “baklažaaniks”, nagu me selle kunagi vene keelest üle võtsime. Sellist sõna nagu “pommu” ÕS üleüldse ei tunnista ning olen minagi seda pigem veidraks pidanud. Et siis baklažaan! Mitte tsukiini. Mitte kabatšokk. Need on hoopis teised viljad. ÕS ütleb veel, et baklažaan on Indiast pärit köögiviljataim. Tõsi, Eestis see pigem ei kasva ning enamik vilju jõuab meieni Lõuna-Euroopast ja muudest soojadest kohtadest. Meie suvi on viimasel ajal küll meeletult kuum olnud, aga baklažaan on nii pirtsakas, et tahaks veel rohkem sooja. Kasvuhoones võib kasvatamine õnnestuda, aga siinkohal ma rohkem kommenteerida ei oskagi. Teadupärast pole ma mingi rohenäpp. Mina ei kasvata. Ostan poest. Ja kohati ostan päris palju, sest mulle tohutult maitseb.
Mida kasulikku baklažaan sisaldab?
Antioksüdandid – polüfenoolid, klorogeenhape, kofeiinhape ja flavonoidid – liigitavad baklažaani tõeliste superviljade alla. Need toetavad südame tervist ja aitavad üleüldse stressirohkes maailmas paremini toime tulla. Baklažaane on nii lillat, valget kui ka muid toone, aga meil on enim levinud lilla. Ja see on neist kõige võimsam!
Antioksüdant klorogeenhape paistab silma ka veresuhkrut stabiliseeriva toime poolest. Nimelt aeglustab see glükoosi vabanemist veres, olles nii oluline täiskõhutunde hoidmises ja heaks abiliseks ka kaalulangetajale. Mõne uuringu kohaselt aitab baklažaan ka detoksile ehk kehapuhastusele kaasa. See aitab tänu kiudainetele eemaldada kehast kahjulikke aineid ning panustab kehas oleva vee tasakaalustamisele (st et oleks just õiges koguses vett kehas).
Veresuhkru taset reguleerivad ja südant toetavad ka baklažaanis leiduvad kaalium, folaat, magneesium ja beetakaroteen. Ühtlasi toetavad need soolestiku tervist. Kõlab täpselt nii, nagu sobiks baklažaan iga inimese menüüd rikastama!
Kuidas baklažaani süüa?
Maitselt on baklažaan neutraalne ja tekstuurilt seenelaadne. Tõtt-öelda tulebki seda natuke nagu seene moodi kohelda: kuumtöödelda ja maitsestada. Toorelt ma baklažaani pigem ei sööks. See pole meeldiv maitseelamus. Kuumutatuna muutub see aga tõeliseks staariks! Mitmes rahvusköögis on au sees baklažaanist tehtud määre, näiteks baba ganoush, kus küpsetatud pehme baklažaan kohtub sidrunimahla, küüslaugu ja oliiviõliga. Üleüldse sobivad baklažaaniga tugevad maitsed: ingver, küüslauk, tšilli. Ja õli imeb see vili endasse samuti palju, kui seda küpsetama hakata! Mõneti soovitatakse baklažaaniviilud ka tunniks soolaga kaetult seisma jätta, et liigne vesi saaks välja tulla, aga mina seda pigem ei tee. Küll see kuumutades tuleb ja samas… igasugune vedelik on ju kehale kasulik.
Baklažaan sobib imehästi kokku oma lähisugulaste ehk teiste maavitsalistega nagu tomat, paprika ja kartul. Pane need kokku näiteks ahjuköögiviljapajas või panniroas. Kreeklased laovad baklažaani viiludena ka moussakasse, kus see kohtub hakkliha ja tomatikastmega. Põhimõtteliselt on tegu lasanjega, kus makaron on asendatud köögiviljaga. Poodidest leiab ka ikrat, mis on põhimõtteliselt baklažaanipüree tomatikastmega. Võid kohata ka (minu jaoks) pisut veidramat kombinatsiooni ehk baklažaanikaaviarit, kus samasse purki on sattunud baklažaan, kõvaks keedetud munad, tomat, sool, pipar, majonees ja sibulad.
Koor tasub baklažaanil alati küpsetades peale jätta, sest just seal peituvad kõige kasulikumad ained. Võid baklažaani ka pooleks lõigata, ära täita ja niiviisi poolikuid küpsetada. Proovi ka viilude grillimist või tee nende peale minipitsasid.
Retseptid
Baklažaanipitsad
Selle põneva idee leidsin köögikuninganna Megan Gilmore’i (Detoxinista) lehelt. Pitsa ei pea alati tähendama tainast. Eriti siis, kui iga kalor on arvel ja otsidki lahjemaid lahendusi. Miks ka mitte proovida pisikesi pitsasid, kus põhja asemel on baklažaaniviilud? Nii lahe mõte! Kasutasin kastet, mille tegin valmis tomatitele mõeldes ja neist kirjutades. Ja tomatid ja baklažaan sobivad imehästi kokku! Selle retsepti leiad tomatipostitusest siitsamast blogist. Või kasuta mõnda poes leiduvat tomatipüreed. Eelista 100% tomatitest tehtud püreed, kus poleks suhkrut juurde lisatud!
Tegin neid pitsasid ja midagi väga ei oodanudki, olgugi et baklažaan on mu suur lemmik. Aga need olid lihtsalt fenomenaalselt head!!
Koostisosad:
- baklažaani
- oliiviõli
- tomatikastet
- küpsetatud kana
- mida iganes pitsa peal näha tahad
- paar viilu lahjat juustu
Lõika baklažaanist paari sentimeetri paksused viilud. Kui liiga õhukesed lõikad, võivad need ära laguneda, kuigi küpsevad kiiremini. Aseta viilud ahjuplaadile küpsetuspaberile ja pintselda oliiviõliga. Raputa igale viilule natuke soola, mis aitaks neist vett eemaldada. Küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit.
Kata tomatikastme ja muude katteainetega. Kõige peale aseta juust. Küpseta, kuni juust on sulanud ja kuldne. Serveeri soojalt.
Pannil küpsetatud baklažaan lisandiks
Kirjeldan baklažaani nüüd lisandina praele, aga kui päris aus olen, siis… ma võiksin seda niisamagi süüa. Vot, nii suur baklažaanisõber ma olengi. See armastus käib hooti. Vahepeal vitsutan näiteks täiega bataati, siis elan ainult tomatitest, toitun nädala suvikõrvitsast ning teise nädala suudan vaid baklažaanist mõelda. Aga kui baklažaanilainele satun, on see üks mu kiireimaid ja lemmikuid viise selle köögivilja nautimiseks. Tomati sugulasena sobib baklažaan minu meelest kokku samade ürtidega, millega tomatitki maitsestan (ja mis mul rõdul ka muuseas kasvavad): basiilik, tüümian ja pune ehk vahemereäärsed maitsed. Mmmm!
Koostisosad:
- baklažaan
- oliiviõli
- sool
- ürdid (basiilik, tüümian jne.)
Viiluta baklažaan väikesteks kuubikuteks. Kuumuta pannil õli. Prae baklažaani, sega aeg-ajalt. Maitsesta soola ja ürtidega. Soola soovitan lisada praadimise alguses, et baklažaanist hakkaks rohkem vedelikku eralduma. Samas pole vaja aga eelnevalt baklažaani näiteks soolaga kaetuna seista lasta.
Podcasti 6. episood
Podcasti baklažaanist saad kuulata mitmes keskkonnas, lingid leiad siit:
Või kuula siinsamas!
